Ülesanne 10.

"Toas oli vaid üks inimene ja ainus hääl, mis sealt kostis, oli selle inimese käes oleva sulepea krabin, kui seda rida rea järel mööda paberit veeti.
Polnud kedagi, kes oleks lugenud neid paberile veetavaid ridu. Ja kui seal olekski keegi viibinud, oleks ta vaevalt oma silmi uskunud. Sest see, mida seal kirja pandi, oli selge, pisiasjadeni hoolikalt läbi mõeldud mõrv.
Seda mõrva kirjutas varas Vello. Ta plaanis Rihard Rikast mõrvata, kuna too ei annetanud vanuritele raha ja põletas tema koduküla maha, et sinna uus kaubanduskeskus ehitada. Loomulikult olid tal ka kaasosalised. Need olid Juhan Julm ja Kaarel Kuri.
Kõrvalkorteris, kus Vello oli sisse murdnud oli detektiiv Õie Õiglane ja ta partner kass Miisu. Õiel oli võime näha mõrvu ette ja ta olijust näinud Rihardi mõrva. Ta teadis kes on kõrvalkorteris, sest igas majas on aken ja Õiel on eriline riist mis võimaldab näha inimest, kes on aknal lähedal. Selle sai ta Leo Leiutajalt.
Nüüd kus mõrv ette nähtud ja mõrvaja teada, hiilis Õie kõrvalkorterisse.
Velle oli poolkurt, ta ei kuulnudki kuidas õie sisse tuli.
Mõni hetk hiljem oli Õie Vello kinni nabinud ja politseile kätte andnud. Rihard Rikas andis Õiele tänutäheks 1 000 000 krooni. Õie läks pensionile ega püüdnud kunagi kurjategijaid. Miisu püüdis ise."